Monday, April 5, 2010

Pahvak


Kevadlombid kutsuvad varbaid jooma. Jõgi ajab end laiaks, otsekui tahtes end võimalikult paljudele pakkuda ning meenutab mulle neid üha enam tuure üles kerivaid kiimakasse, kes Karlova kevadisi heliribasid, eriti öiseid, produtseerivad.
Neljapäeval sattusin läbi ussiaugu mitte liiga kaugesse minevikku, täpsemalt tubakaseaduse eelsesse aega. Linn oli tõtakam. Õlu oli nii külm. Vaatasime P. H.-ga liigsuurtesse punastesse tugitoolidesse uppudes Louie Digmani, sest aju laseb audiofailid paremini ligi, kui enne videot ka saab. Juutuubilapsed nagu me oleme. Digman oli sõbranna ühe sügise purjujäämis-soundtrackiks. Niisiis oli ruumis me ümber ja vahel natuke nostalgiat ja minu poolt annus esimest korda Amsterdamis või segasaunas viibiva noorlooma kohe-hakkab-asju-juhtuma`t. Mees ja klaver ja õlu ja kui tahes palju sigarette, saate aru. Tugitooli-seksdroogidjarokenroll.
Mehe võime laulu sissejuhatavatelt poolpäevakajalistelt anekdootlikelt pläkutustelt (kohati suurepäraselt stand-up`ilt) otse kõige haaravamasse muusikapalasse, mis tekitab näiteks tunde nagu ajaloo sügavaimad gängsterid astuks andekspaluvalt SINU poole, sukelduda, võlus mind kohe. Nagu märkis P. H., siis kõik see õlu, mis mehesse voolas, läks ainult paremaks, sellal, kui õlu, mida jõime meie, tegi meid lihtsalt purju. Tegi nii purju, et kaotasin asju ja jätsin meelega asju ja hommikul pää ütles karme asju. Ma vastu kobiseda ei julgenud. Lubasin edaspidi ussiaukudest eemale hoida.

No comments: