Thursday, April 21, 2011

power images

tere õhtust, musplid. tahtsin täna teiega feministlikku manti jagada, nimelt üht jean kilbourne`i "killing us softly" nimelisse loengutesarja kuuluvaist videopaladest. juba mitukümmend aastat on kilbourne uurinud massimeedia (iseäranis reklaami) mõjusid ühiskonnale ja rännanud oma slaidikestega läbi kogu US&A  ikka selleks, et ka meedia eneseanalüüsiks vajaliku kompetensti suudaks arendada. nii on "killing us softly" sari, mille esimene osa valmis aastal 1979 ja seni viimane möödunud aastal, omamoodi arenguraport ja visuaalse antropoloogia meistriteos.






kui te nüüd arvate, et praegu 68-aastane kilbourne on lihtsalt kibestunud, et kaunist naiseihu kasutavatest reklaamidest kui millestki valest räägib, uhage üks kiire guugel ja näete, et kilbourne oli nummi (ja on tegelikult praegu ka), töötas oma 20ndate alguses põgusalt modellina ning juba õige pisut pärast seda hakkas tegelema reklaami ja terviseprobleemide seoste uurimisega. muide, youtube`ist ma möödunud aasta kokkuvõtet ei leidnud, küll aga saab selle napsata siit-sealt. kõigist neljast on just see kõige terviklikum(alt õõvastav) ning ei puudunud minu jaoks ka oma pisaramoment: kilbourne võtab selles kokku oma elutöö, teadmata, kas järgmise kümne aasta pärast ta veel elab, niisiis peab ta esitus olema lihtne,selge, veenev: ta peab saama ära ütleda kõik olulise. seetõttu kipub ta ka kiirustama, lausete vahel peab ta harva sügavamaid hingamispause. ometi on kogu loeng äärmiselt kergestijälgitav, teooriatega kilbourne oma kuulajat ei heiduta, sest suur osa tema publikust on alati gümnaasiuminoored.

ma olen nüüd vist vaatamissoovitustega ühele poole saanud, kätte on jõudnud ja jõudnud nad on: õnnitlused. eile teatati, et möödunud aasta novembrikuus õnnetult venima jäänud haiti presidendivalimised, kus muuhulgas tegi kaasa ja wyclef jean (samuti tugev kandidaat!!!), on viimaks lõpule jõudnud ning valituks on osutunud härra nimega michel martelly, kes lähivaatlusel osutus popmuusikuks. enamjaolt küll süldisocamees, kuid kuulake näiteks seda lugu - ilus-ilus-ilus!

sellist presidenti ongi haitile vaja, rahva hingekeeled on juba puudutatud. see tõstatab muidugi küsimuse, kas ta ka rahva ootusi täita suudab, kas ta on ikka nii hea sotsiaalse närviga ja - kas ta kõned mitte jubedalt muusika kõrval ei kahvatu? aga see on haiti, martelly on suur iseõppija, näiteks olla ta koolilapsena endale ise klaverit õpetanud ja edukalt, küll ta midagi välja mõtleb.

No comments: