Monday, June 6, 2011

aitäh

minu tänane tänu läheb merilinile, kes laenas mulle oma raali, et saaksin hiljemalt homme õhtuks kõik oma kirjatööd tehtud. mul nimelt ühtegi töötavat arvutit praegu ei ole ja nii ongi mulle sobima hakanud. aga ma ei valeta teile - nii raske oli olla teiste inimeste pinnavirendustesse piilumata. esialgu oli tund aega (sic! sic! sic!) raske, siis pool päeva ja siis hakkasid riiulitel lebavad raamatud jälle kuidagi sellisel viisil kätte, et ajataju hakkas sulama. mitte eesmärk, vaid vahend, te ütlete. aga milline vahend! mugavused on ju ellu kutsutud, et inimestel oleks rohkem sõltumatust, kuid päris nii see ei tööta. iga uus mugavus edasi on nagu maanteepost teel habiseva meelerahu poole, pidetu pidetu trall, mis laostab kõik sellel osalejad. mis perse on X elukvaliteedi saavutamine? ja milline ebard peaks olema selle hoidmine? lubage, ma pole sugugi mingi demolition derby tsikk, ei taha üldkehtivaid väärtushinnanguid laiali tõmmata, kuid elu sees ei õpi ma vist mugavust hindama, sest kogen iga päev selle inimhinge nihestavaid ilminguid.

aga ma tänan sind, merilin, et lubasid mulle selle mugavuse siin möliseda ja mugavuse semestrilõpus hindeid skoorida.

Friday, June 3, 2011

jumalast veres

et ma pärast käesoleva aasta juunikuud nüüd pikemat aega midagi ei avalda (põhjused veerevad eel ja järel) ja lisaks ei evi mingitki soovi järgnevat luuletust (-kaunis vanake juba-) üht või teist moodi rahaks teha, lubage mul see nüüd siia postitada. tibu-tibu ära näita.

 

mis, jumalat oma südamesse võtta?
mul pole talle kahjuks enam ruumi
tead, ma võtan kogu aeg jumalast suvalisi asju südamesse
viimati saigi liiga palju võetud
ma sellepärast kinnimajja sattusingi
aga ilma jumalata päris ei saa
eriti siin jumalast maha jäetud kuudis,
kus huntidele pole jäetud isegi tükikest kuud,
mille poole uluda,
nagu mu maksupetturist kongikaaslane ikka ütleb

ega ma pole kunagi jumalat eriti otsind
tegelikult lebas ta terve mu esimese siinolekuaasta
vaikides jumalast suvaliselt voodi all kuni
külla tulnud minia mulle kätte näitas
jumalast hea mõte kusjuures
nüüd on jumal mul alati kaasas
jumal reisib mul veres põhimõtteliselt kogu aeg
kõige rohkem tundsin seda eelmisel kolmapäeval,
kui ma kongikaaslase naise toodud koduaiatubakat
koos veel kahe siin jumala leidnud mehega johannese evangeeliumisse keerasin
sa kurat, jumalast terve evangeeliumi tõmbasime ära
täna juba pauluse esimene kiri tessalooniklastele
ära suitsetatud sai
varsti saan piibli läbi töötatud
aga saatsin juba krishna teadvuse kogudusse kirja
saadavad mulle sealt bhagavadgītā
siis jälle paar kuukest mureta

ah, et kas pühakirjavahetus võõristust ei tekita?
noei, üks jumal kõik
kõik suitsetan ära