Friday, July 15, 2011

tuli peale ja ei lähe ära

ÜLIVÄGA igatsen praegu tartusse, isegi kõiki neid teinekord nii ärritavaid põhitüüpe! hüva ja muna ja näiteks seda venda, kes alati zepi maxima ja aura keskuse vahel valvet peab & igikilk peas kõige vohavamate viisakusvormelitega suitsu ja raha pommib. selliste konstantide valguses saan alles aru, kui palju ma ise ajas muutunud olen, kuigi eelistasin varem endast mõelda kui muutumatust - mis on kurb, ma tean, aga ma tõepoolest pidasin end juba 18-aastaselt selle maailma jaoks liiga vanaks. enihuu, varem hüüdis mees mulle sageli juba kaugelt reipal toonil: "hei, noormees!" (dreadlocks, kapuutsikas, teksad), mõnikord oli toon õõnsaksvõtvalt lipitsev ja epiteetidega keerati vint mitu korda üle: "tere, kaunike, väike preilike, vabandan, et teid tülitan, preilike." (kleit, kingad, huulepulk), teinekord jälle sügavalt sugereeriv: "tere, ilusad noored, kaunid armunud noored!" (suva outfit pluss urms). mind häirib selline lillede sisse torgatud pomm(imine), kuid natuke hea on see personaliseeritud pealeajamine ka, just nii palju, et mu mälukataloogis näib see mees tõesti mingite mu päris isemoodi eluperioodide atribuutikale viitavat ja see omakorda lubab neile perioodidele ka kergemini ligi saada, see viisakus ilma viisakuseta ja soovimatus ühtegi nägu talletada teeb temast palju usaldusväärsema allika kui mu sõbrad, kes võivad olla lõhkiminekuni taktitundelised ja kelle jaoks võivad mu jubedad tädimeigid ja ürbid jäädagi huvitavaks. oh, kuidas ma sellest tüübist praegu lugu pean ja kurat, ma tean, kuidas ma talle jälle vastu lõugu anda tahan, kui teda ükskord jälle maxima ees endale lähenemas näen. samas olen vägagi ootusärev võimalike uute kasutuselolevate ütete osas.

mis puudutab tartu-igatsust, siis tundub mulle, et ma kujutan teda viimasel ajal juba sügisesena ette, vihm-värvilised-lehed-uuedvanad-sügissaapad. suve on nüüd olnud juba küll! või on need mõned eriti suurepäraselt veedetud suvepäevad mu juba külluse piirile viinud. ja need lugematud ükskõikmille reklaamid, mis kõik ülistavad mingit linnaespriiga (khm khm) malevanooresuve, kultiveerides seda "suvel ei ole keegi linnas" angsti ja nähes kogu aeg nii kid-rock-all-summer-long välja. sel aastal ootan oma pamp-selga-reisiga ka vist sügiseni, sest kuigi need suvised maailmarahvaste diasporaad igal pool on ju vahvad ka, tahaks natuke rohkem rahu. mida mu reisimisviisi arvestades on niikuinii raske saavutada. ma mõtlen: autojuhtidega pean enamasti ikka mingis kollaažkeeles suhtlema, teiste rändurite puhul (kui nad just mõjuvat põhjust ei anna) rakendub sama skeem vastastikku päris automaatselt ja seetõttu võib päeva lõpuks just tähtsusetu mula ajamisest väga väsinud olla. niiet panused sügisele. kuigi mõni päev on selline ikka ka, mil inimesed tunduvad lahedamad kui õhk.
 

No comments: