Wednesday, April 11, 2012

tln-trt

kas sa tabad end sageli mõnd meemi tsiteerimast? või avastad ehk mõnikord keset vestlust sõbraga, et kogu tema esprii või tarkusevaramu on üks tumblr-kollaaž? ja millal viimati keegi sulle tõesti midagi õpetas?

see teema on mu peas nii kaua kedranud ja mõnikord pean kasutama ventiile (nagu kirglikud monoloogid köögis siis, kui keegi korterinaabritest pahaaimamatult süüa tegema on hakanud ning nälja tõttu olukorrast väljapääsu ei oma).

ma avastasin, et õpin teaduskonnas, kus keegi eriti ei viitsi. õppejõud ei viitsi loenguid pidada, aga kuna vist peab (jah, see leping, kui sa selle allkirjastad, siis võtad mingi vastutuse, selleks ka leping!), heidavad auditooriumile pudemeid, mille üles korjamist vähesed üldse valmis kaalumagi on. sest kuulaja, kui ruumis üldse selliseid kohal on, ka ei viitsi. sest kõrgkoolis humanitaarhariduse omandamine on nii neetult ebamugav, väga sageli on oht keset loengut kukkuda kõige jõledamasse igavuseauku, milles istumise trööstitust saab leevendada vaid tudengi konstitutsiooniline õigus naingäägida. ja wikida. ja kõike üle lasta. sest igasugune ebamugavus tuleb seljatada ja kohe.

saad aru, ma lugesin äsja milli "vabadusest", seda tillukest raamatukest, ning tundsin enda üle suurt uhkust. suurt lolli uhkust! miks? sest ma lugesin teost ennast, mitte milli filosoofia wiki-kokkuvõtet. ja ma ei lugenud seda isegi mitte esimest korda! mitte saada valesti aru, ma (ja usutavasti ka iga teine tudeng) loen endiselt rõõmuga ja palju, kuid enamasti saab mingi õppeaine läbimiseks vajaliku ettekande või referaadi paari guugliga jonksu (viimati panin raamatukogus hullu vist möödunud aastal!). me elame tudengianekdoodis ning oleme selle üle veel uhkedki. -guugel, guugel, ütle, kes on lohhim kogu kursusel?- no problem, minu statistika näitab, et te kõik olete viinud lohhi uuele tasemele!

ja mis kurat mul viga on? ma ise jõuan vaevu paar korda nädalas loengusse ning üldse ei usu vist keegi, et ma koolis käin. ma vist olen lihtsalt väsinud sellest illusioonist, et kolm aastat bakat ses teaduskonnas teevad inimesest meie või mingiski kultuuriruumis hästi orienteeruva humanitaari. ma olen väsinud sellest õppejõudude-tudengite " te ei tee sittagi, me ei tee sittagi" akadeemiliseks nimetatavast kooseksistentsist, millest ainsaks tõusvaks tuluks krabisev diplom ning võimalus sõlmida uusi tutvusi.

ma ei taha sellega öelda, et õppejõud peaksid tudengite lapsehoidjad olema ning muudkui kontrollima, kas viimased ikka muudkui loevad relevantseid erialaseid tekste või  läheb kogub aur pitchfork.comile (or vhatever saidil keegi kolada armastab), ka mitte seda, et tänase päeva üliõpilaste suhtumises midagi kapitaalselt pekkis oleks. ma tahan öelda, et ma tajun juba mõnda aega seisakut. selle asemel, et inimesi uute ideede ja teadmiste otsingu põnevuses liita, lubab kool meil muutuda tumblr-masinateks, kes teavad pisut kõigest, ent jäävad oma isiklike seisukohtade sõnastamisel lootusetult hätta. ja sellest on tuline kahju.

No comments: