Wednesday, August 22, 2012

puändita

1.

aeg-ajalt pääseb mõni
väike kärnas rebane
kodumetsa mornist haardest
välja luusima põgusale linnaloale
kulunud sabakuues

selle metsa mühast tegin endale
kord kodu
näppides ta kivide niisket
lopsakat sammalt
kahvatades kõik taevatähed oma
veekalkvel silmadega
ringi ja ringi käis taevas
hoi taevas
ümberringi jäid sarapuud
tuules laperdavate lehtedega

kuuselatvades kõikusid ended
kõikjale imbunud armastusest
mis sündimata mindki sünnitanud
märg muld võttis mu jäljed
et need peagi käest anda

edev ja joobnud nooruse mõttetusest
tahtsin kinkida oma hinge tähtedele
aga kõrgemale puulatvadest ei saanudki
sest nende külge oleme me inimesed seotud
peenete niitidega

2.

selle maailma sünges armastuses
on minu kodu
ja sina nagu puu mille juurte tee
kõigile tundmata
oksad ahnelt laiali kutsud kiikuma
üheksaks päevaks
kuni tuuldun argusest
ja kutsun oma vaevasid nimepidi:

hirm aja ees

hirm ajatuse ees

soov leida rahu

tung teha lärmi

No comments: