Monday, April 29, 2013

viimastel aegadel leidsin end üleküllalt sageli kirjutamisimpulssidega võitlemas, sest kirjutada, minu jaoks - see on end ühesse lausesse heita ning sellele küsimata järgneda, kuid mingi läbipaistmatu segu pragmatismist ja laiskusest kui seiklushimu puudumisest hoidis mind tagasi, uputas need impulsid ükshaaval, kuni olin jälle natuke rohkem segaduses selle pärast, kelleks ma ses libisevas olemises saanud olen.

aga ma olen kirjutav olevus ja nii pean ma kirjutama, sest kirjutades saan natuke rohkem tekstiks ja tekstina saan ma mõelda ja hingata. miskipärast hakkasin vahepeal uskuma, et ma kirjutan kellelegi teisele kui iseendale ja olles midagi sellist pähe võtnud, algas äratriiv sellest, mis kirjutamise minu jaoks loomulikuks ja hädavajalikuks tegi.

intellektuaalne laiskus ja oma väikeses ikoonidega polsterdatud skeenes peesitamine on teineteisttoitvad ning kardetavad. seda tuleb mul meeles pidada, sest mõnikord on maailmas nii palju kõledust, et ilma igasugu polsterdusteta ei tundu olevat võimalik seda kuidagi taluda. aga need on kardetavad, sest neisse on kerge end liiga sügavale sisse mässida, kallis, kallid, need mahendavad kõik mõistuse pained ja küsimused ja muudavad su laisaks ja tobedalt eneseküllaseks. just siis, kui me peaksime otsima õpetajaid, vaidlema, olema tundlikud ja tulised. kui mina peaksin olema tundlik ja tuline. ja aus. mitte uussiiras ega vanasiiras, vaid aus, see, mis tuleb igalt poolt mujalt ka kui südamest; see tuleb kätest ja jalust, silmadest ja sügavalt mõtetest. aus on öelda, et mu süda ja mõistus ei ole sageli ühel nõul.

see on vist väike isiklik manifest, mis üritab ületada uussiirust ja teisi silte, mis paigal hoiavad ja ikestavad. ja tuua selle kirjutajat tagasi ad fontes. kirjutada, sest mul on käed ja joosta, sest mul on jalad. ja see kuradi vägev sisepõlemismootor.

No comments: