Sunday, May 31, 2015

under 2015

mõni teab, mõni ehk veel mitte: äsja ilmus hasso krulli & carolina pihelgase toimetajakäe alt marie underi debüütkogu uusversioon, milles tükki 50 eesti luuletajat esitab oma tõlgenduse ühest talle saadetud underi sonetist.

muide, kui toimetajad mulle seda ideed tutvustasid, mõtlesin, et 50 on küll kuidagi palju. kust need luuletajad küll leitakse? aga leiti, ja oleks veelgi leidunud (vt. ka "aga kus on runnel?"). 

mul pole underi "sonettidega" varemalt suuremat puutepinda tekkinud. olen tema tekstide jaoks ikka kuidagi liiga maalaps olnud. mingi linnavurle peen siid ja peened peod ja peen nukrus

ja nii olen oma tõlgenduses underi "maardurand IV" ka täitsa kraavi pööranud, seejuures juhtus, et miskipärast kasutasin lõppriimi ning kokku sai midagi hoopistükkis ridalalikku:


ma kasvin külmas kraavivees ja lehekõdus
mu käte omaks krobe lehemuster sai
ma kasvin nina pisut liiga kõrgel õhus
kuid jalatallad ikka mõnel paadikail

ükskord võtsin kutsuda tuuli
ja teinekord pidasin vimma
siis ükskord ma verevihuuli
jõudsin  virvatuledelinna

aga see tuli kõik hiljem

enne veel peitsin kivi taga
oma haledat alasti keha
enne veel minu ei miks ja aga
kuid ei olnud midagi teha –

ma vetikasõjas surma sain

ja siis mõndagi veel