muide, kui toimetajad mulle seda ideed tutvustasid, mõtlesin, et 50 on küll kuidagi palju. kust need luuletajad küll leitakse? aga leiti, ja oleks veelgi leidunud (vt. ka "aga kus on runnel?").
mul pole underi "sonettidega" varemalt suuremat puutepinda tekkinud. olen tema tekstide jaoks ikka kuidagi liiga maalaps olnud. mingi linnavurle peen siid ja peened peod ja peen nukrus.
ja nii olen oma tõlgenduses underi "maardurand IV" ka täitsa kraavi pööranud, seejuures juhtus, et miskipärast kasutasin lõppriimi ning kokku sai midagi hoopistükkis ridalalikku:
ma kasvin külmas kraavivees ja lehekõdus
mu käte omaks krobe lehemuster sai
ma kasvin nina pisut liiga kõrgel õhus
kuid jalatallad ikka mõnel paadikail
ükskord võtsin kutsuda tuuli
ja teinekord pidasin vimma
siis ükskord ma verevihuuli
jõudsin virvatuledelinna
aga see tuli kõik hiljem
enne veel peitsin kivi taga
oma haledat alasti keha
enne veel minu ei miks ja aga
kuid ei olnud midagi teha –
ma vetikasõjas surma sain
ja siis mõndagi veel
ma kasvin külmas kraavivees ja lehekõdus
mu käte omaks krobe lehemuster sai
ma kasvin nina pisut liiga kõrgel õhus
kuid jalatallad ikka mõnel paadikail
ükskord võtsin kutsuda tuuli
ja teinekord pidasin vimma
siis ükskord ma verevihuuli
jõudsin virvatuledelinna
aga see tuli kõik hiljem
enne veel peitsin kivi taga
oma haledat alasti keha
enne veel minu ei miks ja aga
kuid ei olnud midagi teha –
ma vetikasõjas surma sain
ja siis mõndagi veel
No comments:
Post a Comment