Thursday, August 6, 2015


kui tartu, kui hilissuvi. õhtud kõlavad ja lõhnavad juba targemini, jaaniajanaiivsus taganeb kõduse õhtujaheduse ees. üks lemmikaegu aastas, kuigi südames on siis alati mingi ebamääraseks jääda eelistav nukrus.





suvi otsa lugenud-toimetanud eri festivalimuljeid, mis on üldiselt taandatavad kolmele põhiteesile: 1. on sulnis, 2. on mõnus, 3. on lihtsalt nii chill, otsin vahe(l)dust, väitlust ja eelkõige kinnitust sellele, et inimesed neiks veel üldse võimelised on. eks suvi mõju tunnetusvõimele lamestavalt, olen omal nahal rikkalikult kogenud. sestap on hea, et ta meil nii lühike on. kui see kuumalaine nüüd mööda saaks, võiks õhtupimeduses ja -jaheduses oma kohmakast kestast jälle inimeseks kooruda. ehkki mulle näib, et üha rohkem ongi inimeste meeltes seda igavest suve, mille lilled kipuvad kiiresti närtsima.

---