Tuesday, September 22, 2015

minu viimane kaltsukaleid!!!


ok, ma ostsin ühe kampsuni ka, aga rõõmsa erutuse kutsus esile pia perkiö "õnnelaps", mis oli üldsegi esimene asi, mida täna salemi kaltsukasse sisenedes märkasin. kirjutavad inimesed räägivad sageli autoritest ja raamatutest, mis neid mõjutanud on, ning enamasti loetletakse klassikuid ja kaasaja suuri avardajaid, ent lastekirjandust eriti ei mainita. eks mõni hakkabki kohe eksistentsialiste lugema, nii on. mul jällegi on nii, et "kunksmoor", "õnnelaps", "räägi mulle rebasest" ja eri rahvaste muinasjutud on esmalt need, mis meenuvad, kui keegi jälle küsib, et mis nagu kirjanduse juurde tõi või nii. häh, ei ole biitnikud! ei ole balzac. pia perkiö on.

muidugi on see ka tõsi, et parimad lasteraamatud kujutavad endast teksti ja illustratsiooni harmoonilist kõrvuolu, mistõttu on siin ka oluline nii tõlkija leelo tungal kui raamatu illustreerinud kersti haarde.


siit mõned näited sellest, kui lahe see raamat on (suurem jagu illukatest kujutavad söövaid lapsi. hm. eks ma olin ka üks ablas laps):